teisipäev, 27. november 2012

Kodutöö 2.osa - multitrack töötlus

Audacity abiga lugesin sisse väikese uudisejupi, töötlesin seda efektidega, lisasin mõned vabad helifailid ja saadud faili avaldasin Podomatic keskkonnas. Siin see on, nimeks kuldoravad, pikkuseks ca pool minutit:

pühapäev, 25. november 2012

4. ülesanne - tähestik

4. ülesanne - tähestik

I osa kodutööst: oma häälega loetud tähestiku koos mänguga saab kätte aadressil:
https://www.dropbox.com/sh/e8x025r6yh76yn4/2j8Veg6K5n

Tähestiku lugesin sisse Audacity programmiga ja tükeldasin siis osadeks juhendi järgi.

neljapäev, 8. november 2012

4. ülesanne

Ülesanne: http://digitaalnemeedia.wordpress.com/2012/11/07/4-nadala-ulesanne/
1) Salvestada järjest ühte faili terve Eesti tähestiku jagu tähti! Puhastada, soovi järgi töödelda ja siis jagada see tähe kaupa üksikuteks mp3 failideks!
Õpetus, kuidas pikka heliklippi mugavalt osadeks jaotada: http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/audacity_heliklipi_jagamine_labelitega.pdf
2) Luua heliklipp, milles kombineerite oma kõnet, taustamuusikat ja ehk veel mingeid klippe. Kas loete luulet, reklaamite midagi, selgitate mõnda loodusnähtust vms. Mida kooliga seotum, seda parem! Ehk siis multitrack töötlus!
Tähtaeg 28.11. Viimane kontakttund on 2.12.2012

laupäev, 3. november 2012

4. kontakttund - Helitöötlus

http://digitaalnemeedia.wordpress.com/2012/10/31/4-kontakttund-helitootlus/
Andrus Rinde
  • Heli on õhu või muu meediumi võnkumine, mis saab põhjustada kuulmisnärvide kaudu aistingu.
  • Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldavale toodav heli.
  • Akustiline signaal on andmeid kandvast helist koosnev signaal.
  • Kõne on hääle mustrid vaadeldavas loomulikus keeles või selliseid mustreid simuleerivad akustilised signaalid.
  • Võnkekõvera osa, mis algab keskjoonest, läbib laine maksimumpunkti, miinimumpunkti ja lõppeb taas keskjoonel, nimetatakse tsükliks (cycle).
  • Tsükli ajalist kestust nimetatakse perioodiks (period).
  • Võnkekõvera puhul räägitakse ka faasist (phase).
  • Sagedus (frequency) on termin, mis väljendab tsüklite arvu ajaühikus. Sageduse mõõtühikuks on Herts (Hz).
  • Tavaline inimene kuuleb helisid 20 Hz kuni 17 kHz
  • Kõige tundlikum on inimese kuulmismeel sagedusvahemikus 2000 – 4000 Hz.
  • Mehed suudavad laulda isegi nii madala häälega, mille sagedus on 60 Hz, naishääl võib lauldes küündida sageduseni 12000 Hz. Inimese kõne sagedus jääb tavaliselt 5 kHz piiridesse.
  • Enamuse telefonivõrkude edastatava heli sagedusulatus on vahemikus 280 Hz – 3300 Hz. 
  • Inimese kõne põhitooni sagedus jääb meestel tüüpiliselt vahemikku 85 – 155 Hz, naistel vahemikku 165 – 255 Hz
  • Helikõrgus - Muusikas tähendab helikõrgus (pitch) noodi tajutud sagedust.
  • Tämber (timbre) on heli omadus, mis viitab tema kvaliteedile. 
  • Amplituud on võnkekõvera harja kaugus keskjoonest ja iseloomustab helitugevust. Mida suurem amplituud, seda valjem heli.
  • Helitugevuse mõõtmisel mõõdetaksegi tegelikult helivõngete poolt avaldatava surve taset.
  • Definitsioon: Kahe signaali suhtelise tugevuse kümnendlogaritmi nimetatakse telefoni leiutaja Alexander Graham Belli järgi Bel: Bel = log10(P2 / P1)
  • Kui P1 ja P2 on võrdsed, siis saame väärtuseks 0 dB, kui P2 on kaks korda suurem kui P1, siis saame väärtuseks 3dB, 10 korda tugevamaks muutunud signaali korral saame väärtuseks 10 dB! Eelpooltoodud kahe viiuli näites saame helitugevuse muutuse 3 dB.
  • Komplekssemad võnked saadakse erinevate võngete liitmisel. Võngete liitmisel saadakse uus võnge, mille amplituud saadakse igal ajahetkel komponentide amplituudide liitmisel. - kahe hea kvaliteediga heli kokkupanemisel ei pruugi tulla head tulemust!
Diskreetimissagedus
  • Diskreetimissagedus (sampling rate, sample rate) on tähtsaim digitaalse helisalvestuse parameeter. Diskreetimissagedus määrab mitu korda sekundis heli võnkeamplituudi hetkeväärtust salvestatakse. Mõõtühikuks on loomulikult Hz. Traditsiooniliselt on arvutites kasutusel standardid 11025 Hz (11025 korda sekundis, 11,025. kHz ehk lühidalt öeldes 11kHz), 22050 Hz (lühidalt öeldes 22 kHz) ja 44100 Hz (lühidalt öeldes 44,1 kHz).
Diskreetimissuurus
  • Diskreetimissuurus (sampling size, sampling resolution või isegi sample format) määrab kui palju andmeid kasutatakse võnkeamplituudi salvestamiseks igal ajahetkel. Mida rohkem andmeid, seda rohkem on erinevaid variante võnkeamplituudi kirjeldamiseks ja seda realistlikum tuleb salvestus, seega on diskreetimissuurusel otsene mõju salvestuse loomulikkusele. Kasutusel on standardid 8 bitti (kassett), 16 bitti (CD plaadilt), 24 bitti (DVD audio) ja isegi 32 bitti.
Praktiline töö Audacity programmiga, heli salvestamine ja töötlemine.

neljapäev, 1. november 2012

Digimeedia - screencasti loomine

3. ülesanne

1. Looge üks screencast, mida on teile või kellelegi teisele vaja.
Tegin programmi Screencast-O-Matic abiga juhendi, kuidas lisada Google Chrome laiendusi.
Aadressil http://screencast-o-matic.com/ asuva programmi Screencast-O-Matic saab alla laadida ja arvutisse salvestada, kui vajutada avalehel nupule "Start Recording". Avanevas aknas vajutada "Download+Install". Edasi on mugav oma arvutist programmi kasutada. Kuna eelmises kontakttunnis juba tegime programmiga mõned näited, siis oli keskkond tuttav.
Valisin tutvustamiseks Chrome lisade paigaldamise ja näitasin lühidalt Quick Markup kasutamist.
Kõige raskem oli minu jaoks teksti peale lugemine. Pidin mitu korda uuesti alustama ja päris rahule saadud tulemusega ei jäänudki. Tekst peaks olema enne valmis kirjutatud, siis on esitus ladusam. Video pikkus tuli 6 minutit ja 48 sekundit.
2. Laadige screencast Youtube keskkonda.
Mul oli varem YouTube konto olemas ja Screencast-O-Matic lubas saadud video otse YouTube laadida. See võttis aega umbes 10 minutit.
3. Lisage Youtube keskkonnas subtiitrid või selgitavad tekstid või hotspotid.
Lisasin juhendile pealkirja "Google Chrome rakendused" ja Creative Commonsi litsentsi.
Tegelikult tahtsin Screen Capture vidinat tutvustada, aga seda ei saanud koos Screencast-O-Matic-ga kasutada. Screen Capture on minu jaoks loogilisem vidin ja tehtud ekraanipilti saab salvestada otse pildifailiks.
4. Avaldage screencast oma ajaveebis. Kirjutage juurde, kellele screencast mõeldud on ja kuidas kulges tegemise protsess. 
Loodan, et juhendist on abi nendele, kes alles alustavad Google Chromega tutvumist.
Tulemus on siin. Tahtsin video oma blogisse vistutada, aga ei leidnud seda kohta üles.