Andrus Rinde
- Heli on õhu või muu meediumi võnkumine, mis saab põhjustada kuulmisnärvide kaudu aistingu.
- Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldavale toodav heli.
- Akustiline signaal on andmeid kandvast helist koosnev signaal.
- Kõne on hääle mustrid vaadeldavas loomulikus keeles või selliseid mustreid simuleerivad akustilised signaalid.
- Võnkekõvera osa, mis algab keskjoonest, läbib laine maksimumpunkti, miinimumpunkti ja lõppeb taas keskjoonel, nimetatakse tsükliks (cycle).
- Tsükli ajalist kestust nimetatakse perioodiks (period).
- Võnkekõvera puhul räägitakse ka faasist (phase).
- Sagedus (frequency) on termin, mis väljendab tsüklite arvu ajaühikus. Sageduse mõõtühikuks on Herts (Hz).
- Tavaline inimene kuuleb helisid 20 Hz kuni 17 kHz
- Kõige tundlikum on inimese kuulmismeel sagedusvahemikus 2000 – 4000 Hz.
- Mehed suudavad laulda isegi nii madala häälega, mille sagedus on 60 Hz, naishääl võib lauldes küündida sageduseni 12000 Hz. Inimese kõne sagedus jääb tavaliselt 5 kHz piiridesse.
- Enamuse telefonivõrkude edastatava heli sagedusulatus on vahemikus 280 Hz – 3300 Hz.
- Inimese kõne põhitooni sagedus jääb meestel tüüpiliselt vahemikku 85 – 155 Hz, naistel vahemikku 165 – 255 Hz
- Helikõrgus - Muusikas tähendab helikõrgus (pitch) noodi tajutud sagedust.
- Tämber (timbre) on heli omadus, mis viitab tema kvaliteedile.
- Amplituud on võnkekõvera harja kaugus keskjoonest ja iseloomustab helitugevust. Mida suurem amplituud, seda valjem heli.
- Helitugevuse mõõtmisel mõõdetaksegi tegelikult helivõngete poolt avaldatava surve taset.
- Definitsioon: Kahe signaali suhtelise tugevuse kümnendlogaritmi nimetatakse telefoni leiutaja Alexander Graham Belli järgi Bel: Bel = log10(P2 / P1)
- Kui P1 ja P2 on võrdsed, siis saame väärtuseks 0 dB, kui P2 on kaks korda suurem kui P1, siis saame väärtuseks 3dB, 10 korda tugevamaks muutunud signaali korral saame väärtuseks 10 dB! Eelpooltoodud kahe viiuli näites saame helitugevuse muutuse 3 dB.
- Komplekssemad võnked saadakse erinevate võngete liitmisel. Võngete liitmisel saadakse uus võnge, mille amplituud saadakse igal ajahetkel komponentide amplituudide liitmisel. - kahe hea kvaliteediga heli kokkupanemisel ei pruugi tulla head tulemust!
- Diskreetimissagedus (sampling rate, sample rate) on tähtsaim digitaalse helisalvestuse parameeter. Diskreetimissagedus määrab mitu korda sekundis heli võnkeamplituudi hetkeväärtust salvestatakse. Mõõtühikuks on loomulikult Hz. Traditsiooniliselt on arvutites kasutusel standardid 11025 Hz (11025 korda sekundis, 11,025. kHz ehk lühidalt öeldes 11kHz), 22050 Hz (lühidalt öeldes 22 kHz) ja 44100 Hz (lühidalt öeldes 44,1 kHz).
- Diskreetimissuurus (sampling size, sampling resolution või isegi sample format) määrab kui palju andmeid kasutatakse võnkeamplituudi salvestamiseks igal ajahetkel. Mida rohkem andmeid, seda rohkem on erinevaid variante võnkeamplituudi kirjeldamiseks ja seda realistlikum tuleb salvestus, seega on diskreetimissuurusel otsene mõju salvestuse loomulikkusele. Kasutusel on standardid 8 bitti (kassett), 16 bitti (CD plaadilt), 24 bitti (DVD audio) ja isegi 32 bitti.
Praktiline töö Audacity programmiga, heli salvestamine ja töötlemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar